Rubriik globaaltrend

Mis asi on sÔda?

Eesti valitsus kinnitab, et sÔda Ukraina vastu on sÔda ka meie vastu.

Kas me oleme sÔjas? Mis sÔda see on?

Me arvame, et pole tsivilisatsiooni arengus olnud iial nii kĂ”rgel kui tĂ€na. Kas see tĂ€hendab ka, et nĂŒĂŒd oleme omavahelise kisklemise sĂ”dade vormis lĂ”petanud? Kui ei, siis milline oleks III maailmasĂ”da? Ja miks see peaks juhtuma?

Maa piirid ehk mitu planeeti siia mahub?

2024 tĂ€histame naistepĂ€eva kĂ”rval Eesti ĂŒletarbimise pĂ€eva.
Mis see veel on?
Kuidas see minusse puutub?

Loe artiklist, kas planeedil Maa on piirid, mis on viinud kannatuse katkemiseni ja kuidas ning millal vĂ”ib toimuda ametlik lahutus Ema Gaia kui peremehe/-naise ja Homo sapiens kui kĂŒlalislahkust kuritarvitanud ajutise nĂ€htuse vahel.

MÔtiskle, kuidas panustavad EV Kliimaministeerium ja valitsused protsessidesse, mis on Sinu ja meie vastutus.

Kuhu lÀhevad lesed 2050/2100?

Statistikaamet:
Nooremas eas elavad ĂŒksi pigem mehed, vanemas eas aga naised. Üksi elab eestis 37% tĂ€isealistest.

Tasub tĂ€hele panna, et 2050 sĂŒndivate beebide emad on juba sĂŒndinud. St et asjad on juba juhtunud, kuigi me seda tĂ€na ei nĂ€e. KĂ”ik meie "pikajalised" plaanid on sihitud aga just sellele aastale.

Neid tulevikuemasid iseloomustab see, et:
a) ega nad soovigi niivĂ€ga neid lapsi saada - nii tehnoloogia kui sotsiaalne sĂ€ttumus annavad selleks ĂŒha laialdasemad valikud
b) neist ĂŒha rohkemad ei pruugi "mehele saada"
c) nagu varem, veedavad ka nemad vĂ€hemalt viimase kĂŒmnendi oma elust (ĂŒksikute) leskedena.