7 põhjust miks USA järgmiseks presidendiks võiks saada JD, mitte DJ

/ehk sellest, et miski ei ole kindel, kuni see ei ole kinni löödud/

---

Ameerika järgmise järjekorras 48. presidendi valimisteni on jäänud vähem kui 3 kuud. Esimene president alustas 235 aastat tagasi, sellel postil on seisnud rohkem kui 40 valget meest. Piilumas on käinud ka naised. Seni edutult. Ühel korral on riiki juhtinud erineva rassi esindaja¹.

Sissejuhatav selgitus pealkirjale:

Eelmise 2 presidendivalimiste tulemused Ameerikas on üllatanud paljusid vaatlejaid. Aga see pole ju üllatus. Juba 2024 suve hakul ennustasime, et kuigi mõlema tooni andva partei kandidaadid näisid olevat kõigutamatud oma usus võidule, ei pea neist kumbki minema jaanuaris 2025 vannet andma. Näis (ütles pime…).

Seekord vaatleme vabariiklaste kahte esinumbrit².

---

Veel kuu aega tagasi, kui esitasin ühes artiklis hüpoteesi Ameerika järgmise presidendi kohta, keerles kogu ažiotaaž Trumpi ja Bideni ümber. Elu tõestas taas, et ka poliitikas võib kõik muutuda nipsust ja alati tuleb valmis olla plaan B ja isegi C võimalusteks. Täna on laual taas 4 malendit – 2 presidendi- ja 2 asepresidendi kandidaati. Kuid kes neist on lipp, kes ratsu ja kes lõpuks kuningas – elu näitab.

Püüame seekord mängida natukene mõttega, et kuidas võiksid malendid oma kohad vahetada vabariiklaste partei sees. Ükski neist mõtetest ei ole täna veel fakt, tegemist on vaid mänguga.

Millised võiksid valijate silmis olla komeedina ilmunud Vance´i eelised Trumpi ees?

1. Vanus³

See võib olla nii tema plussiks kui miinuseks. 78-aastase Trumpi valituks osutumise korral poleks 40-aastane JD kaugeltki noorim asepresidendi kandidaat, kuid ta oleks esimene millenniumi põlvkonna esindaja selles büroos. Lisaks on ajalugu näidanud, et asepresidendi positsiooni saavutamine on väga tõenäoline hüppelaud järgmiseks astmeks – saada Ameerika Ühendriikide presidendiks⁴. Nende kahe DJ ja JD ligi 2 põlvkonna suurune vanusevahe võib olla valija silmis heaks täienduseks teineteisele, kuid kuigi need mehed räägivad näivalt sama keelt ja näevad nad erinevat maailma. Uue põlvkonna pealetulekuga annab see eelise JD-le, kes samastub tänase Ameerika töötava põlvkonnaga.

2. Tervis

Presidendikandidaatide 1. debatt juunis 2024 tõi avalikuks ammu sosistatud saladuse – Joe Bideni⁵ vaimne tervis on laostunud, tema eest valitseb juba ammu büroo, mille liikmed on aimatavad kuid mitte avalikustatud. Olukord ei vasta Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile, kuid valitsus ja ametis olevad poliitikud ei soovi muutusi enne valimisi. Pealegi Bideni tagasiastumine lisasurve praegusele asepresidendile, nüüd juba presidendikandidaadile Kamala Harrisele ning võiks sellega kõigutada tema praegu kaunis edukat kampaaniat. Sama oleks uue mängija – demokraatide asepresidendi lauale toomisega.

Aga tagasi Donaldi juurde. 2017 avaldati raamat „The Dangerous Case of Donald Trump“ (Donald Trumpi ohtlik juhtum). See on kohtupsühhiaater Bandy X. Lee avaldatud kogumik, mis sisaldab 27 psühhiaatri, psühholoogi ja teiste vaimse tervise spetsialistide esseesid kirjeldamaks “selget ja otsest ohtu”, mida USA presidendi Donald Trumpi vaimne tervis kujutab endast “rahvale ja indiviidide heaolule”. Teine trükk ajakohastas ja laiendas raamatut täiendavate esseedega (+10). Autorid (37) tegid oma järeldused mitte meditsiiniliste testide vaid just nimelt inimese käitumise põhjal erinevates avalikes ja vähem avalikes situatsioonides. Niisugust analüüsi meetodit kasutatakse laialdaselt nt tunnistajate hindamisel.

Raamat väidab, et ei algatanud diskussiooni presidendikandidaadi vaimse tervise osas vaid püüdis anda objektiivse ja professionaalse ülevaate (tõsi, autorid on liberaalid). Tol korral ei olnud veel akuutselt esiplaanil Joe Bideni tervis. Nüüd, 7 aastat hiljem tõi selle tegelikult esile just nimelt Donald Trump ja kahe 80-aastase mehe kõrvutatav debatt. Mõeldes lähiajaloos võimalusele, et üks või teine neist võiks tegelikult valimised võita (teise kandidaadi veel nõrgemaks osutumise korral), tekkis kummaline ummikseis – kumbki kandidaatidest ei ole tegelikult võimeline seda koormat lõpuni vedama.

Kuidas me siia jõudsime ja kuidas edasi?

Siit aga mõtlemise koht:

riigi juhiks, mistahes tasemetel, sh nt ministriks saamine, ei eelda meditsiinilist kontrolli. Ka mitte psühhiaatrilist või kognitiivset analüüsi. Dr. Lee ja tema kolleegid väidavad, et mentaalse tervise kriisis on tegelikult kogu ühiskond. Juba sellega, et eelpool kirjeldatud olukorda aktsepteeritakse ja valitakse üha ja üha juhtima inimesed, kes selleks tegelikult võimelised ei ole.

Nüansina toovad autorid välja, et näiteks sõjaväelased ja politseinikud peavad läbima põhjalikud regulaarsed, sh vaimse tervise testid. Neid juhendav armee kindral, kelle käes on ka näiteks tuumarelva nupp, ei pea seda teps mitte tegema. St et piisavalt kõrgele ronides kaovad ära ametisse sobivuse nõuded.

Kui palju on meil olnud „kandidaate“, kellede teledebatte vaadates on selge, et normi piires käituvate inimeste kategooriasse neid paigutada ei saa? Inimene, kes ei suuda ennast hinnata ja juhtida võib aga juhtida paljusid läbi mõjutavate struktuuride.

JD nii füüsiline kui vaimne tervis ei ole kahtluse all. 40-aastane kunagi hästi treenitud mees kestab veel kaua, tema sõjaväeline eritreening hõlmab ka vaimse vastupidavuse, oskuse toime tulla ülima stressiga jm nii kampaaniaks kui ka presidendiametiks vajaliku.

3. Eesmärk

Püüdkem korraks mõelda, mis võiks olla 80-aastase inimese motivatsioon pürgida ülimalt tervist kahjustavale, närvesöövale ja pingutavale ametikohale küllaltki pikaks ajaks. Ja mitte lihtsalt inimese, vaid mehe, kellel on nii palju raha, et enamik lugejatest ei oska seda endale isegi ette kujutada, kes võiks pensionile jäädes minna kuhu vaid soovib (kosmoski pole piiriks), osta mida iganes, saada kõige kaunemaid naisi (oma kõnedes väidab ta, et „kõik töötab ja tal ei ole väikesed käed⁶“), süüa ja juua⁷ mida soovib. Tema impeerium on nii suur, et ka võimu tunnet peaks jätkuma piisavalt.

Siis miks?

Ja siit jõuavad analüütikud järeldusele, et DJ kannustajaks pole unistus teha Ameerika taas suureks⁸ vaid ikka vihad ja vimmad, kättemaksuhimu ja pisut ka see, et tõestada kogu maailmale – ma olen noor, tugev, võitmatu ja surematu. Ajalugu on näinud paljusid juhte, kes olles oma elus enamasti võitjate poolel ei suuda alluda ei Ajale ega Looduse seadustele. Neid tegelasi – Aega ja Seadusi – ei saa aga kahjuks (või õnneks) ei ära osta, üle trumbata ega isegi valimistega võita.

JD on olnud ühe naise pidaja (kooliaegne armastus) – see toetab paljude silmis romantilist ideaali. Tema selja taga ei ole skandaalseid lahutusi, rivaalitsevaid lapsi jm, mis täidavad DJ kollaste lehtede kuulsust. JD varjamatu siht on ühel heal päeval kaotada oma tiitli eest sõna „ase“ – mis võiks selles olla halba, et harjutab enne?

4. Ambitsioon

Siit jõuamegi järgmise olulise punktini – mis on see, mida president järgmise nelja aasta jooksul valituks osutuna tahab ja suudab korda saata? Iga nii kaugele jõudnud juhi unistus on jääda annaalidesse millegagi, mida inimesed jäävad mäletama. Loodetavasti positiivsena. Siit johtub ka, millised on motiivid ühe või teise otsuse või poliitilise suundumuse edendamiseks või tasalülitamiseks.

Ambitsioon võimu kõrval võib olla ka raha.

Eksivad need, kes arvavad et maailma kõige võimsamatel ja rikkamatel on seda ühel päeval piisavalt (E. Musk jt). Me ei saa endale rohkem õhku sisse hingata kui meie kopsud vastu võtavad. Pangaarved ei lähe aga lõhki. DJ noorim poeg Barron (18), kellest DJ loodab veel oma eluajal ka Ameerika presidenti, on oma tagasihoidlikes esinemistes öelnud, et temal on nii palju raha, et võiks täna ära osta Venemaa ja Hiina. Mis tunne on olla selle lapse kingades, me ei tea.

JD vastupidiselt on aga üks „vaesemaid“ kandidaate üldse – koos hindust naisega on neil küll 3 last⁹ kuid vaid mõni miljon pangaarvetel. Ja seda on Ameerikas niisugusel tasandil opereerimiseks tõepoolest vähe, sest ametiga kaasas käivad ka kohustused ja ootused. Ameerikas on presidendi abikaasa olemine töö ja nö tavatööl ei saa jätkata (Usha Vance on jurist). Rudimedina eelnevatest sajanditest esileedi palka ei saa.

JD poliitiliste vaadete puhul võib loota, et endise sõdurina tegelikul sõjaväljal oskab ta hinnata rahu ja tasakaalu maailmas, juhtida seda strateegiliselt ja taktikaliselt püüdlustes hoida maailm toimivana ka oma laste jaoks. Tema Indiast pärit naise mõju JD maailma kui terviku tajumisele on ilmne.

Ameerika on immigrantide kogukond. Ka Donald on vaid teist põlve ameeriklane kuid tema side etniliste vähemustega on märksa nõrgem, kui JD-l.

5. Partei

Partei ja selle juhtfiguurid on vaid üks osa nendest, kellede huvid ühe või teise kandidaadi esile tõstavad. Iga sellise kaliibriga juhi taga on väga suured rahad, paljude inimeste ambitsioonid, kokkulepped, huvid, võimalused jne. Donald on kindlasti suutnud koguda rohkem vaenlasi kui viimase ajani suhteliselt tundmatu JD. Kuid DJ on suutnud ka seljatada ohtlikud vastased, õppinud presidendiks olemise kogemusest, sh oma ümbruse puhastamist. Küll aga heidetakse DJ-le ette, et ta pole õppinud kuulama ja kuulma. Oma nõuandjaid, eksperte.

Parteide siseelu ei ole dünaamiline, vahel ka turbulentne mitte ainult pisikeses Eestis – mida suurem riik, raha ja võim, seda suuremad on vastasseisud. Kas me seda üle mere tajume, ei tähenda, et see taplus igal päeval ja ööl ei toimuks.

Siin tulebki mängu toetus kas lühivaatele, milles DJ on täna veel tugevam või perspektiivile uuendada ja värskendada vabariiklaste toetust vaatega järgnevatele kümnenditele, milles DJ ei osale.

6. Minevik

Nagu öeldud – 40-aastane vanusevahe tähendab ka seda, et DJ on jõudnud endale kasvatada märksa lopsakama minevikku võrreldes JD-ga. Donaldist sõltuvad paljud. Tema võimu nõrgenemine on samuti oodatud paljude poolt. Mõlemad pooled hoiavad täna hinge kinni… ja töötavad usinalt, et kallutada fortuunat endale sobivamasse suunda.

„Noormehel“, kes on tegelikult merejalaväe (marine) kolonelleitnant, on ette näidata silmapaistev militaar-karjäär ja Iraagi missioonis osalemine. See on USAs suur trump. Professionaalse sõdurina on JD usutav mitte ainult väga suurele hulgale veteranidele ja nende peredele, vaid ka Ameerika sõjatööstuses hõlmatutele lihtsas töölisest kuni vabriku juhini, sõjaväelastele ja nende peredele. See on argument.

DJ vastased kaevavad kõvasti. Juba ammu. Küllap nad leiavad veel midagi juba kriminaalkorras karistatud presidendi kompromiteerimiseks. JD minevik on puhas. Ta on ideaalne ameeriklase (inimese) eeskuju – hea haridus vaatamata kehvadele oludele (joodikust üksikema andis JD kasvatada oma vanematele), juristikarjäär alumiselt pulgalt ülespoole, lihtsate inimeste hulgas populaarsete raamatute (2016,02022) autor, siis poliitika, kolm last, teisest rassist naine, lihtne ja läbipaistev „iga ameeriklase“ elu.

Ja siit veel üks nüanss – on terve rida ametikohti (alates kooliõpetajast ja liikluspolitseinikust), millele ei saa iial kandideerida krim karistatu. Küll aga, jõudes teatava juhtimise tasemeni, tavalised reeglid enam ei kehti. Kuidas näevad seda aga need, kes usuvad õiglusse, kes on ise karistatud? DJ püüab tõestada, et ta on püüdmatu. See võtab aga palju aega ja energiat. Need ühikud ei ole lõpmatud. Isegi mitte presidendile.

7. Puutumatud

Kui surelikud hakkavad arvama et nad tegelikult ka juhivad mitte ainult riiki, vaid kõike ja kõiki enda ümber, on see suurte juhtide puhul ajaloos viinud kiire lõpuni. DJ-le heidetakse ette, et tema ümber on parimad spetsialistid ja eksperdid, kuid liiga sageli peab ta ennast ise ainsaks eksperdiks. Käitub vastavalt, hoiatusteta ja spontaanselt. See tekitab mitte ainult segadust, vaid ka raskusi praktilistes toimingutes. Puutumatuse tunne annab tuge tema suhtlusmaneerile ja väljaütlemistele, mis võivad olla ohtlikud mitte ainult Ameerika vaid kogu maailma sõlmküsimustes. Labane sõim ja allapoole vööd löögid käivad kahjuks poliitika juurde nüüd juba igal pool. Küll aga tikuvad soovunelmate valda sellised väljaütlemised nagu „ ma lõpetan Ukraina sõja ühe telefonikõnega“, „mina ei oleks lubanud Lähis Ida konfliktil puhkeda“¹⁰, „mind kardavad ja austavad nii Hiina kui Korea, ma panen neid taas seda riiki austama“ jne. Päris liivale pole need sõnad aga ka kirjutatud. Selliseid lauseid ei saa endale lubada JD. Ka Joe või Kamala mitte. Ja siin teenib hästi Donaldi ettearvamatus, oma riigi vaates egoistlik ja traditsioonist välja lähenemine, mida on vähestel Euroopa juhtidel.

Lubadused, mida ameeriklased nii väga tahavad kuulda, nagu „ ma toon töökohad Ameerikasse tagasi (tööpuuduse vähendamine)“, „annan sotsiaalkindlustuse ja turvalisuse“, „kingin kõigile Ameerika unistuse“ on mõjutatud paljudest, sh tsüklilistest mõjuritest majanduses ja neid ei saa õnneks muuta üks president.

Sõjaväelasest JD suudab näha hierarhiat ja paremini tunnustada koostööd ühise eesmärgi nimel. Ta on ettevaatlikum lubaduste ja loosungitega. Muidugi on positsioon pisut teine kui Donaldil, kuid ka toon samade jutupunktide esitamisel.

Mõlemad, nii DJ kui JD on andekad oraatorid. Nad oskavad rahvahulki mõjutada, kasutavad selleks nn kaasavaid meetodeid – too lavale lihtne paljusid esindav inimene rahva hulgast, kohalik ametnik, keda seal tuntakse jm. Mõlemad on kindlasti tugevad isiksused, neid mõlemaid on voolinud ebatavaliselt saatused.

Kuid JD on suutnud hakkama saada mitme fopaaga (isegi DJ silmis), ka tema kohta püütakse leida mis tahes nõrgestavaid seiku minevikust (nt mängis drag´i ülikooli põlves). On käinud jutud, et DJ võib püüda JD välja vahetada isegi mõned nädalad enne valimisi. Kuid siin mängib usutavasti kaalukeelena punkt 5. Võimalik, et isegi DJ peab seekord kuulama eksperte.

---

Ja ikkagi see Kamala…

Kamala (Harris), USA tänane asepresident… Kena välimusega 60-aastane tipp-professionaal (edukas advokaat, endine senaator), kes oskab sõna seada ja juhtida masse. Lisaks on tal kaasa võtta sama vana – buumerite põlvkonna – sümpaatne asepresident Tim Waltz (vt p 1).

Kamala on Ameerika esimene naissoost asepresident¹¹, kes ei karda unistada sellest, et kaotada tiitli eest liides „ase“. Tal on plekitu minevik, toetav perekond (abiellus esimest korda 50-sena, kuid kasulapsed on ta omaks võtnud), ta esindab nelja erinevat rassi, töötavaid naisi ning nende unistusi.

---

Teine USA presidendikandidaatide debatt toimub 10. septembril. Esimene debatt DJ ja Joe Bideni vahel toimus 27. juunil. Uue kandidaadi seadmisega demokraatliku partei poolt toimub ka uus debatt.

Huvitav on see, et need kandidaadid kohtuvad üldse esimest korda elus. Debatt annab 240 miljonile USA hääleõiguslikule kodanikule (350-st miljonist elanikust) võimaluse uuesti kaaluda oma otsustusi novembris toimuvatel valimistel.

Asepresidendi kandidaatide Vance ja Waltz debatt toimub 01.10.2024 New Yorgis.

Jääge lainele…

---

1. USA rassiline koosseis: 62% valged, 12% mustad, 6% asiaadid, 1% põlisrahvas, 0.2% Vaikse ookeani saartelt, 10% rasside segu, 9% ↩︎
2. Seda on juhtunud Ameerika ajaloos mitmel korral, et president ei saa oma kohustusi lõpuni täita. Sel juhul astub vastavalt konstitutsiooni 25.-le täiendusele (Amendment) tema asemele asepresident, kes omakorda nimetab uue asepresidendi. ↩︎
3. jah, muidugi, üks silmakirjalikke seadusi on vanuselise diskrimineerimise keelamine, kuid elul on oma algus ja lõpp, selles ka loogikad inimvõimetele ↩︎
4. just asepresidentide (kandidaadina) on alustanud mitmed tulevased USA presidendid või teiste ülimalt oluliste ja positsioonide kandjad: Franklin D. Roosevelt  38a, Richard Nixon 39a, Aaron Burr 40a – USA asutaja (founding father), Paul Ryan 42a – Esindajatekoja spiiker, Theodore Roosevelt 42a – asepresidendina  kandis ta riigijuhi vastutust peale president McKinley atentaati ning oli lisaks järgneval 2 korral valitud USA presidendiks. Huvitav on ka see, et McKinley I asepresident suri ja Roosevelt oli tegelikult asendaja. ↩︎
5. Joseph Robinette Biden Jr. Biden ↩︎
6. väidetavalt on just J. Biden D. Trumpist rääkides vihjanud teooriale, mille kohaselt on mehe kehaosade vahel korrelatsioon. Eesti väitlevatel poliitikutel on veel kasvuruumi ↩︎
7. Donald Trump on olnud terve elu täiskarsklane ja tema valitsemise ajal ei olnud moes „ joogid autosse“ vaid >2000 töötajat kiitsid kokakoolat (DJ lemmikjook) ↩︎
8. „Make America great again“ on DJ kampaania tunnuslause ↩︎
9. see annab muidugi eelise rääkida nüüd ja tulevikus haridusest, tervishoiust jm. Vance´i üks apsakas ongi seotud lastetute naiste (hmh!) halvustamisega ↩︎
10. Lähis Ida konfliktid on vanemad kui Toora, neid ei ole keegi suutnud peatada ↩︎
11. Kamala abikaasa Doug Emhoff kannab esimesena nime “first gentelman“. On katsetatud ka versioone nagu “first spouse” ja “first partner”, et valmistuda olukordadeks, kus tuleb nihverdada samasooliste või mitte abielus olevate paaridega. Muide, Kamala ja Doug on sündinud samal nädalal (oktoobris 1964) ↩︎