Maa piirid ehk mitu planeeti siia mahub?

Peale suuri sõjavapustusi eelmisel sajandil, koos majandustõusu ja üldise heaolu tekkimisega kerkisid esile ideed sellest, et see planeet ei suuda ilmselt lõpmatult taluda sadade tuhandete liikide hulgas ühte neist – Homo sapiens. Kõik teised mahuvad ühel või teisel moel oma populatsiooni dünaamilistesse piiridesse, selle ühe liigiga aga võivad suhted sedavõrd sassi minna, et viimasel tuleb võib-olla seltskonnast lahkuda.

Juba A. Schweitzer hoiatas¹, et päike tõuseb täna, homme ja ka sel hommikul kui ühegi inimese silm seda enam imetlemas ei ole… 1960-ndatel hakkasid ilmuma üha tõsisemad selle-alased väljaütlemised. Eesti keeles leiatv nt Hääletu kevad” (ingliskeelne originaal “Silent Spring”), Rachel Carsoni, 1962.

Kasvu piirid

Kasvu piirid – loe ka enim esitatud küsimusi ja vastuseid – tuli 1972 välja 4 stsenaariumiga selle kohta, milliseks kujuneb elu Maal olenevalt inimpopulatsiooni edasisest kollektiivsest käitumisest (vt ka slaid 31):

• BAU – business as usual, the best known version
• BAU2 – business as usual, modified
• CT – the use of comprehensive technology
• SW – stabilized world

Rohkem kui 50 aasta hiljem tammume aga samal kohal – vaatamata lugematutele “projektidele”, rahvusvahelistele ja lokaalsetele tohutuid jalajälgi jätvatele koosviibimistele, doktoritöödele ja uurimisinstituutidele ei ole muutunud valitsuste ja rahamasinate “suur plaan”: pärast meid tulgu või veeuputus².

Globaalselt lokaalseks

Tallinn valis 2022 Euroopa Rohepealinna avaürituseks just raamatu “Kasvu piirid” eestikeelse tõlke toetamise. Kas selle matemaatiliste mudelite kokkuvõtte koos hõlpsasti loetavate selgitustega mitteprofesionaalidest huvilistele, sh poliitikud ja majanduse mõjutajad on muutnud mõne seaduse või regulatsiooni sisu Eestis? Või inimeste teadlikkust ning sellest tõugatud käitumist? Loodame, et see siiski on olnud piisk ookeanis…

Aruandlus ja keskkonnahoiu osakaal riigihangetes suureneb,
kuid säästva tarbimise osakaal langeb.

SEI

Eesti Rooma Klubi – ERK (üleilmse Club of Rome osa) on juba alates 1980 süvitsi tegelenud “Kasvu piirides” toodud globaalsete muutuste lokaalsesse keelde tõlgendamisega. 2022 ilmunud “Kasvu piirid” kõrvale soovitame uuesti sirvida ka Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid / Lembit Valt, Edgar Savisaar, 1983.³

Oma 2024 kevadisel ettekandekoosolekul võttis ERK vaatluse alla veel ühe hiljutise uuringute sarja, mis ei lükka ümber eelpool nimetatuid, kuid püüab neid täiendada kõige värskemate andmete ja uurimismeetoditega.

---

Eesti Rooma Klubi ettekanne. Valdur Lahtvee

*Artikli, millele toetub ettekanne ja kõik muud viidatud lingid leiad V. Lahtvee ettekande slaididelt siin. 

Peaartiklil on 29 autorit on erinevatest riikidest. Eestist ei ole kedagi, ei ole ka teada, et Eestis oleks selle teema – planeedi taluvuspiiride analüüsi – eestvedajaid peale ERK ja selle ümber koondunud entusiastide. Kuidas suhtuda nt P. Koppeli, R. Eametsa jt vastukontseptsioonidesse uurime järgnevates aruteludes.

Määramatust määrame siiani mineviku kogemustele (ja andmetele) toetudes.

Valdur on SEI-s kolmandat ringi alates 2003, kui ta oli SEI Tallinn juhataja. Valduri kompetentsiks on strateegiline planeerimine ja arendus, roheline majandus, säästev areng. Tema näppede vahelt on tulnud muuhulgas Säästva arengu kontseptsioon 1994, ta on olnud osaline liikumistes Euroopa Maa sõbrad, Roheline liikumine jt.

Valdur kutsub üles käima tema sõnade, mitte tegude järgi – ta ise tarbib rohkem kui keskmine eestlane – 3,3 korda Maa taluvuspiirist üle (vt allpool ja slaid 11). Et vaigistada Maa karmat, istutas Valdur 2023 184 puud – neist võib kunagi saada mets.

Arvuta oma ökoloogiline jalajälg:
https://www.footprintcalculator.org/home/en
või siin
www.overshoot.footprintcalculator.org

---

Alustame aga algusest:

Planeet Maa CV

• Pleistotseen – elu Maal oli täies hoos. Ühtlasi tegutsesid siin inimlased, kes kasutasid tööriistu ja nutikaid lahendusi oma elu korraldamisel

• Holotseeeni ajastu – Planeedi Maa uusaegkonna algus, jääajajärgne aeg algusega 11 700 aastat tagasi

• 1950 – antropotseeni⁴ algus – inimene on asunud ennast ise planeedilt välja tõrjuma, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid ja arendades neid kiirenevalt. Vt slaid 28 ja video.

• 2020 – oleme jõudnud nähtavate katastroofide ajastusse – paanika algus. Vajalik Plaan B / Planeet B. Kas meil on see tagauks olemas?

• Kuhu oleme jõudnud täna? Kuhu oleme teel?

  

Planeedi Maa piirid

Säästva arengu I postulaat (slaid 4) – planetaarsete piiridega arvestamisel tuleb mitte ainult mõõta kilosid ja tonne vaid mõista protsesside toimimist ja inimtegevuse mõju neile /Kaja Peterson/

Keskkonna ja inimese suhtluse kolm taset (Spangenberg, 1995 | slaid 7):

1. vaesus / sotsiaalselt mittejätkuv (unsustainable)
2. jätkusuutlik “inimväärne” elustandard
3. ületarbimine – keskkondlikult mittejätkuv (arvestus ES per capita)

Maa taluvuspiiride mõõtmine

Olles nähtavate globaalsete muutuste (kui meile ei meeldi sõna “katastroof”, mis tõepoolest on ju tõlgendamise küsimus) alguses, huvitab inimesi ikkagi mitte niivõrd mingigi populatsiooni ellujäämiseks vajalike vältimatute kohastumiste vajadus kuivõrd see, kui kaua võiks happy hour pidu veel enne sulgemist kesta. Kusjuures unustatakse ära, et kui inimene jääbki planeedile kestma, ei pruugi see sugugi olla tänane valge lääne esindaja, ammugi siis meile tuttava kultuuri kandja.

Seda mõttepimedust selgitavad taas “Kasvu piiride” esimesed peatükid – enamus inimesi, ka infoajastul, ei näe kaugemale oma külmkapist ja järgmisest palgapäevast ning globaalne piirdub 95%-le nendega, keda oleme elus kättpidi teretanud.

Aga siis ikkagi – millal pidu päriselt lõpeb ja tuleb hakata üksteise järel lahkuma? Kas Eestis on hea elada?

2023 oleme Maa taluvuse globaalselt üle tarbinud 1,7 korda. Seda tabelit juhivad just traditsiooniliselt eeskujulikud riigid. Nt Šveits on tarbinud üle taluvuse piiri 3,74 korda (pisut rohkemgi, kui ettekandja). Heaolumullis oleme küll eesrindlikust Läänest kehvemad, kuid tarbida ja kulutada oskame ka meie kõvasti.

Miks? Me raiskame. Põlevkivi kütab Narva jõge, vaid 30% sellest on tegelikult kasulik + meie tuhaväljad jm. See on vaid üks näide eelmises sajandist pärit tundest, et maailm on piirideta meie.

Maa ületarbimise päev 2024

Et tõmmata tähelepanu eelpool räägitule, on lugematute eriliste päevade kõrvale tekkinud ka Maa ületarbimise päev. Kas Sina oled sellest kuulnud? Kuidas oma pere ja sõpradega tähistad? Meenutuseks, et see päev on liikuv, sest on arvutuslik ja näitab, mis päeval sellel aastal oleme inimtegevuse mõjutustel ületanud Maa kui planeedi kestvustaluvuse piiri (slaid 10).

• Globaalne 25. Juuli 2024
• Eesti ületarbimise päev 8. Märts 2024

Kuidas on sellise päevani arvutuslikult jõutud?

Oletagem, et planeedil Maa on ökoloogilise taluvuse piirid, millede ületamine võib tuua kaasa järsud ja pöördumatud muutused põimsates süsteemides (kuula K. Vipp jt Youtube | Eesti Rooma Klubi), sh inimese kui liigi elukorralduses.

Uskudes sellisesse lähenemisse on loodud Planetaarsete piiride kontseptsioon = biofüüsikalised süsteemid ehk keskkonnaressurss ei suuda toetada ehk taluda eksponentsiaalselt kasvava rahvastiku survet ja inimtegevuse tagajärgi.

9 globaalset planetaarset piiri

Vt alates slaid 12:

1. elurikkus
2. kliima soojenemine
3. stratosfääri osoonikihi hõrenemine
4. keemiline saastatus
5. ookeanide hapestumine
6. magevee tarbimine
7. maakasutuse muutus
8. lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe
9. atmosfääri aerosoolid.

Aastaks 2009 olid künnisväärtuse ületanud juba 3 planetaarset piiri: N-ringe, kliima soojenemine ja bioloogiline mitmekesisus.

Kõik need kontseptsiooni mõõdikud on muidugi omavahel seotud. St et kui üks planetaarse taluvuse mõõdiku piir ületab oma künnisväärtuse, siis varem või hiljem teevad seda ka teised.

Planetaarsed piirid Eestile

Sellesse alapealkirja on juba põimitud oksüümoron – planetaarsetel ehk globaalsetel muutustel ei ole riigipiire nii nagu ei ole riigipiire või õhu ringel, klimaatiliste muutustel. Ometigi on Eesti Rohelise Liikumise tellimusel koostatud SEI Tallinn poolt analüüs “Planetaarsete piiride kontseptsioon. Ülevaade ja rakendamise väljavaated Eestile”.

Ühelt poolt oleme riigina juba otsustanud, et meie pääsemine on kliima ministeeriumi ja kliima seaduse loomine. Teisalt ütleb nimetatud analüüsi sissejuhatus, et

„Eestis on tarvis tagada “oma osa” leidmiseks ühiskondlik ja poliitiline huvi ning vajalik ressursside kaasamine. See oleks Eesti jaoks väärtuslik info ambitsioonika ja ajakohase keskkonnapoliitika kujundamiseks ja edukaks täideviimiseks.“

Jääbki selgusetuks, kas me siis oleme leidnud oma nokia ees ootavate muutuste üle elamiseks või ikka veel otsime ühiskondlikku ja poliitilist huvi. Analüüsi usaldusväärsust ei suurenda ka absoluutselt vananenud andmete kasutamine.

Kontseptsiooni kriitika

Tegelikult ei olegi sellel lähenemisel – mis, meenutame, ei ole uus ja mida on inimene-keskkond kooskõlana käsitletud juba inimkultuuride algusest – muud viga, kui et see läheb vastuollu inimese peamiste surmapattudena tuntud varjupooltega, sh ahnus, võimuiha jm.

Tänapäevases sõnastuses on selle ellusuhtumise kriitika saanud tõlgenduse, et “kontseptsioonil puudub piisav õiguse ja õigluse mõõde”.

Teine moodsate kantseliitide ja uimideede komplekt keerleb selle ümber, et kontseptsioonis puudub põlvkondade ülese ja -vahelise õigluse põhimõte, mis on üks kestliku arengu aluspõhimõte al 1987.

Ehk siis annab selline pareerimine võimaluse taas pidada lõputuid rahvusvahelisi ja kohalikke “kõrgetasemelisi” kogunemisi selle ümber, kellele peaks jääma õigus peagi lõppeva pillerkaari reispassi snapsile. Kas see muudab seda, et pidu on läbi? Ei. Aga eks olegi reispassi mõte selles, et siis on kuidagi soojem väljas ootavasse pimedusse ja külma astuda.

---

Aga eks nii mõnigi dotsent igatse, et ülikooli ees olev pingike kannaks tema nime ja nii ongi sündinud taas

Uus kontseptsioon

(Richardson et al. 2023). Mis on muutunud? Lisatud on nn õigluse mõõde – Earth system Justice concept.

Muutunud ei ole aga asja enda sisu – aastaks 2023 on planeedi 9-st ökoloogilise taluvuse arvutuslikust piirist ületanud künnise juba 6. Lisaks on ookeanide hapestumine lähenemas oma piirile, seega oleme täna juba ületanud 7 piiri ja nagu mäletame, tulevad ülejäänud kohe-kohe järele, sest tegemist on põimsate sidussüsteemidega. Lisatud on alampiiride kirjeldused.

*Planetaarsed piirid 2009-2015-2023 ehk trendid vaata viidatud slaididel koos algallikaliste viidetega. Aga see pole veel kõik…

Uudsed inimtekkelised mõjurid

Novel entities? Uudsed tehnoloogiad toovad kaasa mitte ainult innovaatilisi lahendusi ja veel mõnusamaid ja ägedamaid äppe vaid nende tootmine ja sellest tekkivad jäägid ründavad senisega kohastunud liike taas uue külje pealt.

Nende hulgas on nt mikroplast, endokriinsüsteemi kahjustavad ained⁵, orgaanilised saasteaineid jpt. Näitena viites toodud Europarlamendi (ja muidugi ka Eesti) vaidlused selle üle, kuidas need inimese organismile mõjuvad tunduvad lapsemeelsed, aga just sinna kulutame teadjate nägudega oma ressursse. Uudsuste hulka kuuluvad ka järjest suurenev inimtekkeline radioaktiivsus, inimese evolutsiooni muutmine, muundatud organismid jms. Meie fantaasia on olnud lennukas.

Uudislik on meie mõtlemises (selle võimetuses adapteeruda) ka see, et ökosüsteemid, mida oleme seni pidanud oma päästjateks ja lõppematuteks pelgupaikadeks, on oma iseloomu muutnud ja teevad seda jätkuvalt. Meie suhtumine ei ole aga sellega kaasa läinud.

Nt kliimamuutuste taset mõõdame siiani CO₂ tasemega, kuigi see ei ole enam ammu kõlblik muuks kui poliitilis-majanduslikeks manipulatsioonideks. Mitmesuguseid tabeleid leiad ettekande aluseks oleva artikli lisades.

Eesti teemaks peale põlevkivi on veel ka metsaraie ja puidu kasutamine. Täna ei ole eesti mets CO siduja vaid selle tootja. Sellele teemale on ERK pühendanud terve Keskkonnaministeeriumis peetud sümpoosioni, mis tõi poliitikaväliseks diskussiooniks kokku võimu, ettevõtjad, teadlased ja teised mõjutajad. Vaata sümpoosioni ettekandeid:

Biosfääri sidusus

Ka see on liiga vähe räägitud mõõtmise metoodika. Tõsi, siin läheb jutt pisut tehnilisemaks, kuid huviline leiab kergesti viited ja saab teemaga ise edasi minna. Kokkuvõtlikult: mõõdetakse biosfääris neelatavat fotosünteetilist energiat ja võrreldakse seda toodetava biomaterjali vooga st esmase netotootmise mahuga (NPP – net primary production).

NPP-d mõõdetakse eraldi maismaa ja ookeanide osas. (huvitav, kuhu sood kuuluvad?) Lisaks on kasutusel mitmed lisamõõdikud, nt HANPP – human appropriation net primary production jm.

Huvi võib kogu selles komplektis pakkuda ka nt The World migratory Spieces report – CMS 12-02-2024: Jäämäe meile nähtav ja mõõdetav tipp on selles, et kuigi mõne üksiku liigi olukord tänud lugematutele projektidele pisut kuskil paraneb, siis 1/5 liikidest (sh nt 97% rändlkaladest) on otsese väljasuremise ohus.

Murdepunktid

Global tipping points. Lisaks meile varasemalt tuntud mõjuritele olemegi nüüd suubunud üha eskaleeruvate tundmatute maailma (vaata “Kasvu piirid” lisana pakutud graafikuid üleval), mis on tulemiks põimsate süsteemide häiritusele.

Vaid ühe näitena toogem uudsustest kaua rahus olnud iselaadse ökosüsteemi – Permafrost ehk igikelts, millest muutuste tulemusena sulavad välja metaani kogused, mida me ei oskagi ühegi meetodiga arvestada, sest veelkord:

Homset määramatust määrame mineviku kogemustele (ja andmetele) toetudes.

Igikeltsa on salvestunud ka haigused, millede saabumiseks ei ole me valmis. Kuigi tegelikkuses on tegemist vanade kaaslaste naasmisega, sest nad on ju olemas olnud, oleme nad unustanud arvates, et oleme need elusorganismid, kel ka on nii eluõigus kui -tahe, lõplikult võitnud. Eks näis…

Mis juhtub liigirikkusega kui kliima soojeneb 1,5° versus 2,0°

See on pikk ja süva teema, millest tuleks eraldi rääkida. Teame aga seda, et enamiku liikide leviala väheneb oluliselt ja kiiresti, mõjutades muidugi ka ülejäänud biosfääri. Lisanduvad muud kaasnevad ohud, nagu metsatulekahjud, kahjurid, haigused, invasiivsed liigid, äärmuslikud ilmastikunähtusele jm.

Nagu öeldud, ei pruugi peo lõpp olla sugugi mõnus ja sõbralik ühelegi osalisele.

Vesi ja rahu

Veel üks teema, mis on käsitlemist leidnud nii üleilmses kui Eesti Rooma Klubis on inimeste ja inimkogumite võimalikud reaktsioonid (adapteerumise võimekus ja selle vahendid) juba toimuma hakanud muutustele:

1) ühelt poolt järjest laienev ootus “lääneliku” elustiili suhtes kasvava rahvaarvu juures ning

2) teiselt poolt kiiresti ahenevad võimalused selleks, paljudes piirkondades elementaarsete eluvajaduste kadumine lähiaastatel.

Tulemuseks on halvasti või üldse mitte planeeritavad ränded, sõjad, rahvusvaheliste lepete muutused jm.

2016 kirjutas A. Tarand, ERK liige ja Genfi üleilmse vee ja rahu komisjoni liige, et lähitulevikus peame olema valmis konfliktideks vee pärast.

Täname, kui lugesid lõpuni.

Ka kaastööd on oodatud. Anna märku:

• Facebook
• Mail
• LinkedIn

---

Viited:

1. A. Schweitzer: https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Schweitzer ↩︎
2. après nous le déluge [pr] – sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu ↩︎
3. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kesknadal20170426.2.6.1&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA————- ↩︎
4. VS: antropotseen <antropots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< antropo- + kr kainos uus) • ajastik, mil inimliik on Maa biosfääris domineeriv tegur ning planeeti geofüüsikaliselt muutev jõud. Vt ka nt seda artiklit ↩︎
5. https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20171009STO85663/endokriinhaired-ja-glufosaat-esmatahtis-on-seista-inimeste-tervise-eest ↩︎