Mõtted, mida tekitas ERK dets 2023 // ettekanne prof. A. Puur, Eesti Demograafia Instituut
Kas vana arm ka roostetab? Eks ikka. Lihtsalt aeglaselt.
Nii viisid mindki jalad aasta lõpul Eesti Rooma klubi kogunemisele uudishimust, et kas midagi on vahepeal maailmas muutunud. Minu enda klubis 2018 tehtud ettekande kuvad leiad siit. Ka Allan Puur on olnud ERK esineja. Kuigi ma ei olnud kõiges sama meelt, ergutas kohtumine vaatama suuremat pilti.
Neile, kes lõpuni lugeda/ kuulata ei viitsi, ütlen kohe kokkuvõtvalt ette, et ei ole muutunud suurt midagi – pisikesed rahvusriigid on lühiajaline nähtus, need neelatakse alla suuremate ja hakkajamate poolt. Vähemalt kultuurilises identiteedis.
Ja küllap siis, mõnetuhande aasta pärast tekivad neiski uued keele-kultuurilised moodustised, mis kas surevad sünnitusel võitlevad endale välja ajalise, ka suuremat rikastava eluõiguse. Sama toimub looduses liikide ja alaliikidega – tekkimine ja kadumine on universumi seadus, igavik on surelikule kättesaamatu.
Laiem vaade – ÜRO andmed
Naised
Miks on naised demograafide silmis olulisem osa populatsioonist? Sest mida iganes mehed teevad või tegemata jätavad, saavad lapsi ilmale tuua ikka veel vaid naised. Ja reeglina on naised need, kes vaatamata oludele need lapsed üles kasvatavad.
Naiste keskmine eluiga (Slide 1) – kõverad kõigil mandritelt ülespoole, sh Aafrika vaatamata HIV/AIDS, mis andis jõnksu allapoole. Järgmine jõnks on Covid, kuid ka sellest on taastutud. Tulevikutrendina on ka edaspidi naiste oodatav eluiga 90+. Veel 1970-tel ei usutud, et inimese keskmine eluiga saaks tõusta >75 aasta. Peamiseks piiranguks peeti kardiovaskulaarsüsteemi nõrkust.
Kõrvale tuleb arusaadavalt panna sündivus (Slide 2). Järgnevatel aastatel jääb üle taastetaseme 2,1 vaid Aafrika ja see trend kestab 21. Saj lõpuni. Kaaugemale me ei oska (praegu) vaadata.
Mehed
Jõnks meeste elueas enne 2020 (slide on vahele jäänud, vt https://www.stat.ee/) on Ida-Euroopa “teene” – üleminekuprotsess kui muutus elukorralduses oli meestele raskem. Nagu ikka.
Ränne
Loodus ei salli tühja kohta – kolmas graafik (Slide 3) näitab rännet Aafrikast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
Ainus kontinent, kus rahvaarv jätkab kasvu ka peale 21. saj, on Aafrika. Aasias rahvaarv stabiliseerub ja hakkab langema sajandi keskpaigas.
Rahvaarvu muutus alla 0 (Slide 4) tähendab rahvaarvu vähenemist (vaatamata eluea tõusule). Alati langeb suremus esimesena, sellele järgneb aeglase viitena sündivuse tõus ja alles siis langus. Siit tekibki nn demograafiline plahvatus. Nt Aafrikas on rahvastiku muutus 1950-2100 rohkem kui 15 korda. Sellest tekivad ka juba tunnetatavad tasakaalude ja globaalse rahvastiku osakaalude muutused.
Selle kõigega seoses muutub rahvastiku koostis:
- Eakate osakaalu tõus, millel on siiski looduse seatud piirid
- Laste osakaalu vähenemine >> tuleviku tööealine osa elanikest
- Tööealiste vs töötavate inimeste osa teeb läbi keerukamad muutused, stabiliseerudes kõigil kontinentidel sajandi lõpuks. Kõigile ühine mure on tulemusena suure rahvaarvu juureski töötajate vähenev osa.
Tööealistena arvestatakse täna >20 a. (uuringu teostajate valik). Veel põlvkond tagasi oli see 16 a. Järjest suurem osa 20-aastaseid ei ole aga mitte töötavad vaid ülalpeetavad. Muutunud on ka pensioniiga, mis mõjutab üldist tasakaalu vähem.
Miks on just Aafrikas sündivus ka jätkuvana nii kõrge? Aafrika erisusena nt võrreldes Aasiaga tuuakse kultuurierisus.
Euroopa ja Eesti suundumused
Ida- ja Lõuna-Euroopa muutused tekkisid Lääne-Euroopast hiljem, kuid kukkusid kiiresti veel madalamale (Slide 6). Tänaseks on Lõuna-Euroopa kukkunud madalamale muudest Euroopa piirkondadest, sündimuskordaja on 1,3 juures (taastetase vähemalt 2,1). Küsimus, et kas itaallased surevadki välja on kohane.
Eesti laulva revolutsiooni aegne tõus (Slide 7) ei ole taastunud. Veel üks mõjutav faktor –
Abiellumise iga
Kogu Euroopas langes peale II Maailmasõda abiellumise iga (vs eelnenud Malthuslik abielutüüp), kuid mitte-abiellujate osakaal tõusis kuni 25%-ni (eelkõige vanatüdrukud). Kogu Euroopas on keskmine abiellumise iga jõudnud >30a, sh Eestis (ettekandja väiteid 28a ei toeta Statistikaamet). Seda mõjutavad sotsiaalne surve haridusele, eneseotsingute aastad, tööturul kohanemine jm. Huvitava hüpoteesina on uurijad püüdnud seostada soovitud laste arvu sotsiaalmeedia kasutusega (Slide 10). Üleskirjutajale tundus see seostamine siiski meelevaldsena 😦
Negatiivsed rekordid
Oodatava sündivuse muutuse mõjuritena on kaalutud Covid, Ukraina sõda ja elukalliduse muutust (Slide 8). Vaid viimane on oodatavalt oluline kõigutaja.
Suureks muutjaks on olemasolevate põlvkondade soovitud laste arv (Slide 9). Laste saamise soov on meestel madalam naistest (pole ju üllatus), kuid ka noorte naiste puhul on see tugevalt alla 2 lapse (taastelävendi 2,1 last naise kohta).
Poliitikameetmete mõjust
OECD uuring näitab, et perepoliitika kuludel on positiivne mõju, kuid see ei tõsta ei Euroopas ega Ameerikas sündivuskordajat >2. Vanemahüvitis mõjutab eelkõige II lapse sündi, vahemikud laste sündide vahel vähenevad.
Kui palju on lastetoetused al 2016 tõstnud sündivust?
- II laps – 6%
- III laps – 4%
35-40% kahelapselistest otsustab ka III lapse soetada. Paljulapselised moodustavad Eestis 14% lapsi omavatest peredest.
praegu kõigel pühadehinnad:
Ettekande slaidid
Ja lõpetuseks – mis puutuvad siia siis need lesed?
Nimelt tasub tähele panna, et 2050 sündivate beebide emad on juba sündinud. St et asjad on juba juhtunud, kuigi me seda täna ei näe. Kõik meie “pikajalised” plaanid on sihitud aga just sellele aastale.
Neid tulevikuemasid iseloomustab see, et:
a) ega nad soovigi niiväga neid lapsi saada – nii tehnoloogia kui sotsiaalne sättumus annavad selleks üha laialdasemad valikud
b) neist üha rohkemad ei pruugi “mehele saada”
c) nagu varem, veedavad ka nemad vähemalt viimase kümnendi oma elust (üksikute) leskedena.
*Kuhu lähevad lesed 2100, kui pole noori, kes neile pensioni maksaks?
Küsimused:
*Miks on võrdlusena sisse toodud inflatsioon, kuid eelnevad uuringud ei ole olnud seotud majanduslanguste (majanduse olukorraga/ tarbijahinna indeks)?
Vastus: uuringu teostajate valik
**Kas praegused peretoetuste paketid on ennast ammendanud?
Vastus: Meil tõstetakse toetusi sõltuvalt poliitilisest situatsioonist. Pensionid on meil indekseeritud, lastetoetused mitte. Pole ka kokku lepitud perioodi, millal neid üle vaadatakse. Vanematoetus on eelkõige mõjutanud sündide vahelise aja vähenemist peres.
***Huvitav küsimus evolutsioonilise demograafia vallast: kui lapsi saavad nüüd pigem need, kes tõesti tahavad lapsi saada, siis kuidas see mõjutab populatsiooni – kas need, kes ei soovi lapsi, surevad välja?
T. Stewart ettekanne 2018 “Demograafia”
Nooremas eas elavad üksi pigem mehed, vanemas eas aga naised. Üksi elab eestis 37% täisealistest.
Eesti Statistikaamet 2023
Märgi leht/ postitus meeldivaks, kui soovid ka edaspidi selliseid artikleid lugeda. Aitäh. Kaasa mõtelda saad ka Do Nation Estonia FB lehel.
Do Nation Estonia 